RAAMAT (seto keel)

Kuusõalonõ
"Seto rahvas murrõh ja rõõmuh"
2010

Seto keelitsidõ raamatidõ kogoja’ võiva’ jal’ hüvvä miilt tunda’, nä saava’ umma riiolehe vahtsõ välläandõ tsusada’. Tuuperäst, õt 2010. aastaga edimätsi päivi seeh tull vällä üte seto naase kirotõt raamat „Seto rahvas murrõh ja rõõmuh“.
Kirotaja Kuusõalonõ om sündünü’ ja uma latsõiä elänü’ Saatsõrinna nulgah, Lädinä küläh. Täl juhtu väiko latsõna õnnõtus ja säält pääle om tä nägeminõ kõik aig kehvebäst lännü’. Kuusõalonõ on opnu’ pümmede keskoolih ja sääl kirotamist har´otanu’.
Kuusõalosõ jutukõisi om kirja pant pümmede kiräh ja heliraamatidõh pümmesilõ. Minevä aastaga ilmu täl eesti keeleh kats raamadut latsi juttaga.
Latsõiäst kõrvu helisemmä jäänü’ kodokiil om tälle olnu’ tähtsä ja tuuperäst oll täl jo pikkä aigu suuv eishindä kirotõt jutukõisi kodokeeleh vällä anda’.
Hüä kokkojuhtuminõ
Tuu oll hüä kokkojuhtuminõ ku Kuusõalonõ, kiä eläs kavvõndõh Setomaast, trehväs bussih kokko Setomaa Valdu Liidu juhatusõ edimätse mehe Timmo Margusõga. Pikä sõidu aol kuuh maailmaas´ost kõnõldõh jouti ka tuuni, õt Kuusõalonõ om seto verd ja taht uma kodonulga keeleh jutukõisi vällä anda’.
Ja hüä mõtõh saigi teost tett – Timmo Margus löüse nuu’, kiä’ võti’ jutu’ raamadust kokko säädä’ ja raha’ punga sisse koko’.
Kuusõalonõ om kirotanu uma’ jutukõsõ’ pümmede helüprogrammiga, määne seto kiilt mõista-ai. Tuuperäst oll tähtsä, õt teksti’ saasi’ vahtsõst üle kaetus ja viil selle, õt autor om jo kavva aigu Setomaalt kavvõh elänü’ ja ao joosul mõnõ’ sõna meelest lasknu’.
Nii ollegi suurõst avitajast Setomaa aolehe seto keele toimõtaja Sarvõ Õiõ, kiä kuuh Kuusõalosõga kõik kirjapant jutu’ pikkämüüdä, mitu kõrda läbi lugi, avit vanaaolitsi sõnnu miilde tulõta’ ja niimuudu paranda’.
Niisamata tahtsõ s´oo raamadu päämäne keele ülekaeja Sarvõ Õiõ rõhuta’, õt kiil, midä raamadust lukõ’ saat, om jätet niipall´o ku’ võimalik sääntsest nii ku Kuusõalonõ uma latsõpõlvõiäst mälehtäs.
Setomaal om õgah nulgah ja küläh kõnõld ummamuudu kiilt. Nii ommõgi „Seto rahvas murrõh ja rõõmuh“ Saatsõrinna nulga Lädinä külä keeleh. Tuud küllä kül’ inäp olõ-õi, a inemisõ’ õks kohki omma’ ja kiil ka om.
Ütles nii, kuis as´a’ omma’
Õga lehekülg s´ooh 31 jutuga raamaduh om uma meeleoluga ja näütäs inemisi ja ello näide õgast külest. Valu nii ku ütel Korgõba Lavakunstikooli lavakõnõ oppaja Türnpu Anne, õt s´oo autor hoia-ai midägi vaka all õga käki-i midägi ar’, a ütles kõik õkvalt vällä, nii kuis om.
Kuusõalodsõ jutu’ jagi kattõ jakko Nele Truija-Reiman. Nii vii Kuusõalonõ lugõja edimätseh jaoh 20. saandi edeotsa Setomaalõ ja tõõsõh aigu pääle tõist maailmasõta.
Kuusõalosõ vahtsõnõ raamat om hüäst lugõmikus vanõba astmõ koolilatsilõ ja muidogi õgalõ setokeele mõistjalõ ja opjalõ.
Kuu aigu tagasi pääle naanu’ lugõmisõ aastakka arvõstõh võisi’ ka Setomaal vällä hõigada’ seto keeleh lugõmisõ aastaga. Mi kõik looda, õt setokeelitsit välläandit saami’ edespidi viil inäp ja inäp nätä’ ja lukõ’.