Песня Сето

TAMMÕLAUL

Näie õks tammõ ikõvata,
pikkä õks puud puhuvata.
Astõ õks mano ma armsahe,
käve õks mano kärmähe.
Midä õks ikõt tammõkõnõ,
puhut pikkä sa puukõnõ?
Toda ma-ks ikõ tammõkõnõ,
puhu õkspikkä puukõnõ,
muida-ks puida raotigi,
Mesi-ks –puida puhastõdi.
minno-ks ütsi üles jäeti,
siiä-ks tuulõlõ tougada,
vihma-ks pisardõ pillõlda.
Näio-ks kodo joostõh joosi,
joostõh joosi ni jovvõ käve.
Velekene, sa noorõkõnõ,
kallis ime sa kanakõnõ!
Võta-ks kirvõs sa käsile,
kuvvas kuralõ olalõ,
mine-ks tammõ ragomahe.
Velljo-ks joosi julgõhõ,
velljo-ks käve kärmähe.
Nii saie tamm är raotussa,
pikk õks puu sai purustõdu(s).
Ladõv sattõ õks Saarõmaalõ,
tüvi-ks kündü Türgimaalõ.
Kiä-ks tuu tüve är Türgimaalta,
saa õks ladva är Saarõmaalta?
Velljol om õks virka varssa,
lelläl lehe om laugikõnõ,
toova-ks tüve är Türgimaalta,
saava-ks ladva är Saarõmaalta.
Ladvast saava õks laiva lavva,
keskelt kerigu põrmandu,
tüvest saava õks mesipaku,
mesiläste õks meele järgi.