5.Laossina kiviristid ja kääpad

* Laossina külas ja selle lähemas ümbruses on arvukalt riikliku kaitse all olevaid arheoloogiamälestisi.

* Vanimad jäljed inimasustusest Laossina küla territooriumil ulatuvad hilise kammkeraamika aega – 5300 aastat tagasi, sellest alates on siin pidevalt elatud. Ligi 150 m pikkuselt rannaribalt on leitud asulakoht, mis kuulub kivi- ja pronksiaega. Vanemast pronksiajast (3800–3100 aastat tagasi) pärit leidude hulgas on peale tulekivi- ja savinõukildude ka üks silmaga kivikirves.

* Kõige arvukamalt on Laossina küla ümbruses pikk-kääbaste kultuuri aega (I a.t. II pool) kuuluvaid liivakääpaid. Laossina küla lähiümbruses on praegu teada viis pikk-kääbaste kultuuri kalmistut, kus üksikuid kääpaid on kokku olnud vähemalt 46. Küla ümbruses on teostatud arvukalt arheoloogilisi väljakaevamisi. Kõige huvitavamaid leide saadi praeguse Laossina bussipeatuse läheduses oleva kääbaskalmistu uurimisel. Eesti ühe kõige pikema – pikkus üle 53 meetri – kääpa keskosast leiti põletusmatus omapärase konstruktsiooniga põlenud puitehitises.

* Laossina kalmistul on kolm kunstimälestisena riikliku kaitse all olevat kiviristi ja kääpad, mida dateeritakse keskaega (14.–16. saj.).