* Kõige selgemini ja tugevamalt on külakalmistuga seotud kultuuritraditsioonid – nii kombed kui ka suuline pärimus – püsinud Värskast 6 km põhja pool asuvas Podmotsa külas. Väike surnuaed praeguse küla servas on säilitanud varasema aja külakalmistule omased mõõtmed. Podmotsa kalmistu keskel on väike tsässon ja seal pühitsetakse suvistepühi.
* Tsässonast kümmekond meetrit lääne pool seisab suur kivirist, mille kõrgus maapinna suhtes on 1,3 meetrit. Risti põikiharude all on kaks väiksemat risti – „suure risti pojad“. Risti kohta räägitakse, et see olevat oma praegusesse asukohta kas ise tulnud või Podmotsa kalmistult kiriku juurde Kuuljasse viidud, kuid lihavõtteööl tagasi tulnud. Ka tänapäeval pole keeld risti oma asupaigast ära viia kaotanud oma kehtivust. Ristid arvatakse pärit olevat 16. sajandist. Podmotsa suurel ristil, rahvapäraselt kivil, on usutud olevat ka imettegev ravijõud.
* Kalmistu väravast veidi põhja pool, aga ka kalmistu lääneservas kasvavatest põõsastest võib leida surnute pesemiseks kasutatud nõude tükke. Surnukehaga kokkupuutes olnud esemed viidi kõrvale igapäevaelu sfäärist – sinna, kus nendega juhuslik kokkupuutumine on välistatud. Surnupesunõude viimine kalmistule on Setomaal küllaltki erandlik: tavaliselt on savinõud puruks löödud küla piiril kalmistutee ääres kasvava lautsipuu juures.
* Küla kalmistu lähedal oli iidne salumets, kus kauges minevikus käidud palvetamas ja ohverdamas.
Комментариев нет:
Отправить комментарий