23.Värska kirik ja kalmistud

* 1759.a. ehitas Petseri klooster Värskasse väikese puust kiriku püha suurkannataja Georgiuse (Jüri) auksng Värska kirikupõhad on seega kevadine jüripäev (6. mai) ja talvine jüripäev. Kirik lammutati 1907. aastal uue kivist kiriku valmimise järel. Vana kiriku altarikoht on tähistatud ristiga tornikesega. Uue kiriku ehitamine algas 1904. aastal. See kirik ehitati juba rahva enda rahaga. 1926. aastal valmistati Tartus Värska kiriku jaoks “Jüri” kell, mida küll tänapäeval enam kasutada ei saa, sest kella sees on suur pragu. Kell on tornist alla võetud ja viidud kirikusse. Värska kirik väärib tähelepanu nii oma ehitusstiili kui siseinterjööri poolest. Kirikus võib näha huvitavaid ikoone, nende hulgas “Püha Jüri” (maalitud puule, 17. saj.).

* Kiriku vastas järve ääres asub rahva poolt austatud pühitsetud allikas, mille juurde käiakse “vett ristimas” jumalailmumise pühal 19. jaanuaril vana kalendri järgi. Koguduse piirkonnas asub seitse tsässonat. Aastani 1920 kuulus Värska kogudus Pihkva piiskopkonda, alates 1920. aastast Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse. Praegu on kogudusel ligi 2000 liiget, kellest osa elab Tartus, Tallinnas ja mujal üle Eesti.

* Kiriku ümber asub Värska kalmistu. Siin puhkavad lauluema Anne Vabarna ja luuletaja Paul Haavaoks. Teine surnuaed asub kirikust 0,5 km põhja suunas, sinna on maetud Värska koguduse esimesed preestrid, kes kõik olid rahvuselt eestlased.

* Sellel kalmistul on omapäraste sisseraiutud ristidega kivid, mida mujalt Eestist ei teata.